Aukusti Salo elutöö

Aukusti Salo peamised ideed ja tegemised

Salo saavutusi võib kõrgelt hinnata, kuna tema väljatöötatud „Algkooli õppekava“ oli Soomes kasutusel väga pikki aastaid. Seda võiks nimetada integreeritud õppekavaks tänapäeva mõistes, kuna ta taotles õpetust erinevates ainetes õhe tervikuna. Salo põhiline saavutus oligi õppekava väljatöötamine ja juhiste andmine ainejaotuseks. Selle väljatöötamisel tugines ta paljudele tolleaegsete pedagoogide mõtetele nagu Mikael Soininen, Albert Lilius ja Kaarle Oksala. Õigupoolest võib Salo tööd nimetada juhtivate lapsekesksete pedagoogide mõtete sünteesiks, mille tulemusel valmis õppekava. Kuid lisaks sellele kirjutas Salo ka mitmeid õpikuid, mis olid kasutusel kuni 1920nendate aastateni. 

Salo jaoks seisnes kasvatuse eesmärk kõlbelise isiksuse kasvatamises, kes oskaks toime tulla ühiskonnas, milles ta elab. Lapsekesksus seisneb sealjuures selles, et lähtutakse lapses olemasolevatest ressurssidest. Salo seletas seda protsessi järgmiselt: Kui laps läheb kooli, toimuks justkui üleminek ühest maailmast teise. Esimene maailm on lapse jaoks kodu ja selle lähiümbrus. Õpetus peaks aitama lapsel turvaliselt liikuda ühest maailmast teise, koolimaailma, sidudas see koduga. Õppimine ja õpetamine põhinevad Salo järgi lapse eelnevatel teadmistel, tema huvil ja vajadusel maailma enda ümber paremini tundma õppida ning lapse omaalgatusel. Võttes kõik need aspektid arvesse, on õpetuse eesmärk luua lapse hingeelule vastav tervikpilt oma koduümbrusest.

Naisvõimlajad õpetajate seminaris

Meesõpilased

Eriti oluliseks pidas Salo, et lapsel tekiks seos õpitavaga. Selleks pakkus ta välja, et õpetajad peaksid igat last individuaalseelt tundma, et määratleda, kui kaugele laps on arenenud ning kuidas ja millistes osades õpetatav aine tema maailmapildi ja hingeeluga seostub. Alles pärast seda, kui laps on aine põhiolemusest aru saanud, tuleks talle õpetada ainega kaasnevaid mõisteid, seadusi ja põhimõtteid. Selline õppetöö sarnaneb vägagi konstruktivismi põhimõtetega, mille järgi laps loob endale samuti teadmisi nende kogemuste aluselt, mis tal juba on.

Salo taunis idealismi põhimõtet, mille kohaselt jõuab inimene teadmisteni läbi intensiivse mõttetöö ja sisekaemuse. Ta rõhutas ka, et õpetamises tuleks kasutada mängulist tegevust. Kuigi eelneva taustal võib tunduda, nagu õpetajale oleks jäänud oma töö korraldamisel suur vabadus ning loovus, see siiski päris nii ei ole. Tegevused olid õpetajatele ette kirjutatud spetsialistide poolt koostatud õppekavadega.

Salo õppekava oli üles ehitatud üldõpetuse printsiibil. Sellega kaasnes taotlus eelnevalt kirjeldatud integreeritud õppekava kasutamise järele, kus erinevates ainetes käsitletakse sama teemat erinevast vaatenurgast. Salo tugines õppekava struktureerimisel William James’i mõju ja vastumõju põhiprotsessile. Selle järgi jaotas Salo õppeained kaheks ainerühmaks: Teemaõpetuseks ja vormiõpetuseks. Esimesse rühma kuuluvad usuõpetus ja kodulugu, kõik ülejäänud põhikooli ained liigitas ta vastumõju tekitavatenatise rühma. Teemaõpetuse käigus luuakse üldpilt mingist ainest.Ssellele järgnevad umbes nädala vältel vormiõpetuse tunnid, mille käigus õpitakse teemat süvendatult koos selle juurde kuuluvate mõistete, seaduste ja põhimõtetega.

Hytönen, J. 1999 Lapsekeskne kasvatus Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus

Aukusti Salo nägemus õpetusest

Aukusti Salo oli didaktik. Seetõttu oli tal väga selge ettekujutus sellest, kuidas peaks kulgema laste koolitee. Eelnevalt sai juba mainitud, et Salo tundis ära puberteedieelikute suure arengupotentsiaali, mistõttu ta keskenduski peamiselt alghariduse didaktika väljaarendamisele. Alghariduse ühe osana nägi ta ka lasteaeda, millega oli peamiselt tegelenud tema õpetaja Uno Cygaeneus. Lasteaed pidi toetama koduõpet ettevalmistusena algkooli astumiseks. Seetõttu oli tema algne mõtte, et lasteaiaõpetajaid ja algkooliõpetajaid võiks koos ette valmistada kui algkooliõpetajate seminar muuta kolme-aastaseks ning et üks võib kergesti ümber õppida teiseks. Ta leidis samuti, et algkooli ja lasteaialapsed olevat oma arengu poolest piisavalt sarnased ning ka neile esitatavad ülesanded ei erinevat palju üksteisest. Sellega ta põhjendaski oma seisukohta, et mõlema kooliastme õpetajaid võiks samas kohas ette valmistada. Lasteaia olulisuse selgitamisel toetus Salo Fröbeli kui "lasteaia isa" ideedele. Samuti argumenteeris ta sellega, et Ameerikas on lasteaedadel oluline roll laste alghariduses, mistõttu tuleks need rajada ka Soome ning ühendada algkoolidega. (Virtanen 2009, 2010) Need ideed said tugeva kriitika osaliseks lasteaia õpetajate poolt, eelkõige Elisabath Alanderi poolt. Kuid kriitikast tuleb juttu eraldi peatükis. Salo ideed muutusid eriti aktuaalseks koolireformi kavandamisel 70-nendatel aastatel.